Soueni blogi

Elas kord üks poiss. Ta oli pärit vaesest perest. Koolis noriti teda selle-pärast. Kodus kästi tal aga hästi palju tööd teha. Nii ei saanud ta kuskil korralikult ja rahulikult õppida. Ise oli ta abivalmis ja heasüdamlik poiss. Ükskord, kui ta oli jälle ühte vanaprouat aidanud, kukkus ta nina alla pliiats. Küll ta mõtles, mis see teeb. Ta võttis pliiatsi kaasa ja läks koju. Tahtis hakkata õppima, aga ema käskis jälle tööle asuda. Kui töö sai lõpuks tehtud, oli poiss väsinud ja aeg hiline. Aga on imet, pliiats oli kõik ta kodutööd ära teinud. Poiss sai rahulikult magama jääda. Hommikul võttis ta võlupliiatsi kooli kaasa. Koolis aitas pliiats ka poisil õppida. Nii oli nädal aega järjest. Poiss sai nüüd ainult häid hindeid. See tundus aga kahtlane ühele tüdrukule, kes oli üks poisi kiusajatest. Ühel päeval, kui poiss oli läinud tualetti, tüdruk varastas selle pliiatsi. Järgmisel päeval toimus kontrolltöö ja tüdruk jäi lootma võlupliiatsi peale. Aga pliiats rikkus kogu töö ära. Tüdruk visk...

1. Siis saavad kõik jutust aru. 2. Õpib rohkem kirjutama. 3. Õigekiri võib ununeda. 4. Et Eesti keel ära ei kaoks. 5. Ükskord, kui tööle lähed võidakse sinu kohta andmeid otsima hakata ja leitakse sinu vigased kirjad. 6. On sulle visiitkaardiks, kui kirjutad korrektselt 7. Saad olla teistele eeskujuks, kui õigesti kirjutad. 8. Võid saada kellegi käest kiita. 9. Endal on hea enesetunne, kui kirjutada oskad. 10. Reeglid on täitmiseks.

Emotsioonid enne e-õppe perioodi on erinevad. Natuke on kartus, et ei saa võib-olla ise kõikidest asjadest hästi aru, aga ei tahaks ka videokõnet teha. Samas meeldib aga kodus olla. Tunded on segased. Täpselt ei tea, mis juhtuma hakkab. Ootan, et suurem koroonapuhang ruttu läbi saaks ja jälle kodust välja minna võiks. Loodan, et õpetajad väga keerulisi asju kodus õppida ei jätaks.