Imemuinasjutt

Elas kord üks poiss. Ta oli pärit vaesest perest. Koolis noriti teda selle-pärast. Kodus kästi tal aga hästi palju tööd teha. Nii ei saanud ta kuskil korralikult ja rahulikult õppida. Ise oli ta abivalmis ja heasüdamlik poiss.
Ükskord, kui ta oli jälle ühte vanaprouat aidanud, kukkus ta nina alla pliiats. Küll ta mõtles, mis see teeb. Ta võttis pliiatsi kaasa ja läks koju. Tahtis hakkata õppima, aga ema käskis jälle tööle asuda. Kui töö sai lõpuks tehtud, oli poiss väsinud ja aeg hiline. Aga on imet, pliiats oli kõik ta kodutööd ära teinud. Poiss sai rahulikult magama jääda. Hommikul võttis ta võlupliiatsi kooli kaasa. Koolis aitas pliiats ka poisil õppida. Nii oli nädal aega järjest. Poiss sai nüüd ainult häid hindeid. See tundus aga kahtlane ühele tüdrukule, kes oli üks poisi kiusajatest. Ühel päeval, kui poiss oli läinud tualetti, tüdruk varastas selle pliiatsi. Järgmisel päeval toimus kontrolltöö ja tüdruk jäi lootma võlupliiatsi peale. Aga pliiats rikkus kogu töö ära. Tüdruk viskas suure vihaga selle poisile tagasi.
 Nii sai poiss oma pliiatsi tagasi. See aitas teda ikka õppimisel, kui poisil õppida ei lastud ja aitab praegugi kui tint otsa pole saanud.